Tornironimine. R, 15.08

Miša oli juba esimesel Mestia-päeval öelnud, et läheme kunagi torni ronima. Nüüd oli see päev käes. Kooli võimlas pidavat olema lausa ronimissein (!) kuid sinna me ei saanud, võimla võtit ei leitud. Läksime siis torni, mis oli märksa huvitavam kui mingi ronimissein. Köisi sai kahjuks küll ainult ühe panna, ja rada oli 25m kõrge, ehk et enamus aega läks passimise peale, kuid huvitav oli küll.



Mina jõudsin kaks korda poolde torni, siis ei jaksanud kätega enam suurt midagi teha. Võibolla oli see sellest, et Eestis on üldiselt ronimiskohad 12m kõrgused. Mitmed vaprad jõudsid aga seinast üles. Miša noorim vend lükkas pedaali põhja ja läks 75 sekundiga üles. Ütles, et pole vormis, rekord on 42 sekundit.

Pakkisime asju, oli lootust saada üle Zagari kuru. Olime juba nii mitu korda pakkinud, et erilist usku ei olnud. Panin lõpuks praktiliselt kõik kraami kotti, ehkki õhus oli võimalus, et kurult tuleb jalgsi alla minna.