Saatkond helistas uuesti minule, sest mul olevat grupis ainus Gruusia number (imelik, Valdo oma oli neil vist ikka ka). Väidetavalt olevat Mestias veel üks eestlane, Katrin. Lubasime temaga ühendust võtta, kuid ei saadud vist kätte. Hiljem helistas Katrin hoopis minule, räägime inglise keeles (?!). Tema vist arvas, et mina olen grusiin, mina jälle, et ju tema siis on eesti keelt mitterääkiv väliseestlane (oli koos sakslastega). Saatsime veel mitmeid inglisekeelseid sõnumeid, enne kui taipame eesti keelele üle minna. Katrin alustas sel päeval koos oma kaaslastega üle Zagari kuru Türki minekut. Saatkond soovitas meil sama teha.
Isa tahtis teada meie täpseid koordinaate, et saaks Google Earthist vaadata, kus me oleme. Mõtlesin, et ei hakka Valdolt GPSi küsima, tal niigi paljude asjade pärast vaja muretseda.
 |
Taavi sai sõnumi, et Türki jõudes peaksime piiripunktis otsima halli Ford Mondeot, milles istub Poola suursaadiku abi, kes tegeleb Gruusiast lahkuvate välismaalaste probleemidega. Einoh, paar halli Ford Mondeot kuluks meilegi ära, kui oma kottidega peaksime kunagi Türki jõudma.
Päeval tegime vastupidiste gruppidega eilset treeningut, oli päris huvitav. Õhtul läks ilm halvaks, kuid olid veel tipu tegemise plaanid.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar