Jerevan. P, 27.07

Kuna saabumine oli eelmisel ööl küllaltki hiliseks jäänud, magasin kaua. Sergei läks siiski juba hommikul varakult oma tööasju tegema. Minu ärkamise ajaks oli igatahes päev täies hoos ja õues palavus käes. Päikeseprille, -kreemi ja kübarat kasutades läksin uurima, kust saada kohalikku raha ja riigi kaarti. Esimene samm hästikonditsioneeritud "Metropolist" välja oli kui saunalavale. Palavust oli üle 35C, kerge tuuleke ei teinud olukorda paremaks, vaid hullemaks, sest puhus grillivat õhku peale. Tundsin kübara üle siirast rõõmu.

Adventure Armenias (AA) mainitud turistiinfokeskust Republic Square'il igatahes ei olnud. Küll olid seal raamatupoed, aga need olid pühapäeva puhul rangelt suletud. Miskipärast võttis aega ka valuutavahetuse leidmine, aga kui pärast Sergei töötegemise lõppu selle leidsime, siis oli spredi vähemalt hea - 300/302 ehk kõigest 0.66%. Huvitav, kas armeenlased armastavad oma raha kiirelt hard currencyks ümber vahetada?

Pärast väikest ekskurssi linnas ja ajaloomuuseumis proovisime oma vanu Armeenia sõpru üles leida. Artak teatas, et teda pole linnas, kuid andis ühe oma vabatahtliku, leedukas Oskarase numbri. See ei töötanud. Samuti ei töötanud neli muud teadaolevat armeenlaste numbrit. Nimekirjas viimane oli Arevik, ning tema õnneks ka vastas. Pärast pisikest selgitamist ja meeldetuletust, kellega tegu, õnnestus tema abiga Jerevanis viibivad tuttavad isikud kätte saada. Miskipärast tulid kohale ainult tüdrukud. Poistel kas kaheaastane sõjaväeteenistus või pere või muidu väga kiire. Arevik võttis kaasa ka oma kaks õdedest sõbrannat. Nagu hiljem selgus, oli õdesid kokku tegelikult lausa viis!





Ühiselt kohvikus istudes peeti meie Lõuna-Armeenia plaani ebarealistlikuks (põhiargumendiks olid halvad teed, mis pidid mitu päeva võtma). Siiski tegime tüdrukute abiga kindlaks, millisest bussijaamast meie marsa homme hommikul minema pidi. Vedas, peaaegu kohe hotelli vastast üle jõe. Saime põgusalt kokku ka Oskarasega, et Artaki pakutud öömajast vabatahtlike juures viisakalt ära öelda. Oskaras oli huvitav reisisell, temast veel hiljem.

Õhtul tegime veidi tutvust Jerevani öise eluga. Üldiselt lõbus ja tore lõunamaine linn. Kohalikud ennast päeval suurt liigutada ei viitsi ja ilmuvad välja alles õhtuks. Muuhulgas toimub linna keskväljakul igal õhtul tunni aja jooksul purskkaevude juures miski värvimuusika etendus, mida terve väljakutäis inimesi (mitu tuhandet) vaatama koguneb. Läksime ka, oli täitsa lahe.

Naljakas oli vaadata, et vanimal õel, Karinal, oli igas kohas, kuhu me ka ei läinud, mõni sõber ees. Tüdruk on vist jõudnud väga palju kohvikutes-klubides käia. Ise ta ütles, et õpib Moskvas ja kasutab suvevaheaega täielikult pidutsemiseks.

Igatahes mitte väga hilja läksime hotelli tagasi plaaniga hommikul varakult sõit Armeenia lõunaossa ette võtta.