Hommikul ütles Miša noorim vend, et tema isa tahab ka minuga mõned mängud mängida. Vana keetis muudkui oma puskarit, ega tal suurt midagi teha ei olnud kui aeg-ajalt tuld kohendada. Istusime siis aias kirsipuu all, puskar muidugi ka kõrval, ja mängisime 3 mängu. Esimese võitsin, teised kaks jäid juba viiki. Õnneks võttis Tannar puskarimale mängimise üle ja mängis kohe pikalt.
Kuulsime rõõmustavaid uudiseid: grusiinid võitsid maadluses ja judos kullad.
Õhtul mängisin Giorgiga 5 partiid. Võitsin esimesed kaks, siis läks pimedaks ja kolisime tema juurde (elas kõrvalmajas). Mängisime seal veel kolm mängu, need ta kõik võitis. Giorgi nooremad õed ja vend möllasid samal ajal mööda majapidamist ringi, võib öelda, et oli väike koduseinte toetus. Need olid ka minu viimased mängud, Giorgiga jäi seis +6-6=1, Miša vennaga =1, Miša isaga +1=2. Kokku seitseteist ajakontrollita mängu kolme päeva jooksul. Ilmselt ei olnud minu male tase enam see, mis vanasti, kuid svaanid mängisid päris hästi.
Päris hilja käisime Miša kodu kõrval asuvas kirikus. Üle müüri oli võimalik redeliga otse minna, aga valisime viisakama, tänavat pidi mineku. Tüdrukud pidid kindlasti räti pähe ja seeliku selga panema, muidu ei olnud sobilik. Kirikus laulsid kuus tüdrukut uskumatult valju häälega. Akustika oli hea, ja sealkandis on valjuhäälne laul lihtsalt au sees. Panime kirikus küünlaid ka, ilmselt peaasjalikult lootustega koju tagasi pääseda.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar